Vastukaaluga kahveltõstukil on töövõimetuse tõttu mitu põhjust. Kui väline koormus on suur, aeglustub mootor kiiresti. See avaldub peamiselt kahes aspektis.
(1). Kontrollige kõigepealt mootori võimsust, nagu eespool kirjeldatud.
(2). Kontrollige, kas hüdrauliline nihe järgib pidevat väljundvõimsust. See tähendab, et vahetusplaadi nurk on reguleeritud nihe vähendamiseks, mõjutamata kiirust. Teiseks, kui koormus on raske, mootor ei aeglustu ja süsteemi kiirus on normaalne; see nõuab süsteemi rõhu silumist. Kuna tootjate kasutatavad hüdraulilised komponendid erinevad hüdrosüsteemist, on iga hüdrosilindri rõhk erinev, kui tootja on standardne silumine ette nähtud. Lisaks, kui kaitseklapi rõhku ei reguleerita ja kaitseventiil on heas seisukorras, on vaja kontrollida hüdropumba reguleerimissüsteemi, hüdropumba silindrit, jaotusplaati, kolbi ja muud komponendid.
Nendes aspektides avalduvad üldised vastukaaluga kahveltõstukite tavalised rikked. Seoses tasakaalustatud tõstuki kasutamise suurenemisega, mõnede tavaliste riketega, mis esinevad sageli ehitustegevuses, saavad kasutajad, kes kasutavad vastukaalutõstukit tavaliselt rohkem kui aasta, sellest aru; näiteks: vastukaaluga kahveltõstuk, saab kasutaja kohe aru, et kõndimine Jaotusõlitihend (tuntud ka kui keskne pöörleva liigendi õlitihend) on kahjustatud; kahe hüdropumba voolukiirus on erinev; probleem on reisimootoriga. Hüdrosilindri õhutamine toimub kiiresti: mõelge kohe, et kaitseklapp pole tihedalt suletud või on silindri õli tihend tõsiselt kahjustatud. Need tavalised tavalised pinnavead pole aga kaugel sellest, et neid saaks mõne professionaalse remonditöökoja remondituruga kohandada.












